Kodanike teadus Leedus

Kodanike teaduslike lähenemisviiside arendamine Leedus

Leedu võtab kodanikuteadust omaks, asutades 2020. aasta aprillis Kodanike Teaduse Assotsiatsiooni ja VILNIUS TECH Citizen Science Hubi (VILNIUS TECH Citizen Science Hub). Ühing, kuhu kuuluvad sellised ülikoolid nagu Kaunase Tehnikaülikool ja Mykolas Romerise Ülikool, on teadlaste, praktikute ja sidusrühmade teabekeskuseks. See edendab kodanikuteaduse projekte, korraldab teadustegevust ja edendab teadusuuringuid.

Leedus on kodanikuteaduse kontseptsioon järk-järgult saavutamas tunnustust, eriti akadeemilistes ringkondades. Kuigi see osalusmeetod on alles kujunemas, on kodanikuteaduse projektid hakanud levima, aidates kaasa üldsuse teadlikkuse suurenemisele. Kaunase Tehnoloogiaülikool viis läbi põhjaliku uuringu kodanike teadustegevuse kohta Leedus, milles rõhutati, et selle kontseptsiooniga on mitmeid probleeme, sealhulgas poliitikakujundajate piiratud toetus, teadlaste vähene teadlikkus kodanike kaasamisest ja kodanike motivatsioon.

Leedu kodanikuteaduse ökosüsteemis on keskseteks osalejateks väga pühendunud teadlased ja aktiivsed kodanikud. Neil teadlastel on oluline roll avalikkuse harimisel, kodanike teadusprojektide algatamisel ja teiste osalejate nõustamisel. Kodanike poolel moodustavad osaluskategooriad algatajad, probleemsete küsimuste kujundajad, ressursside kogujad ja töötlejad ning lahenduste kasutajad. Need rollid on alles kujunemas, kuid huvi rahvusvaheliste kodanikuteaduslike projektide vastu kasvab.

Kuigi kodanikuteadus on Leedus suhteliselt uus nähtus, on Leedus juba varasemalt tehtud kogukonna teadustööd ja kogukonna algatusi, eriti keskkonnaküsimustes. Teadlaste ja kogukondade vaheline koostöö võib viia professionaalsete teadusuuringuteni ja anda kogukondadele võimaluse tegeleda erinevate sotsiaalsete probleemidega, edendada sotsiaalset heaolu ja suurendada kodanike kaasamist otsustusprotsessidesse.

Leedus on kodanike teadustegevus tõusuteel, teadlikkus ja osalus suurenevad. Kuna kodanikuteaduse eelised muutuvad üha selgemaks, on oodata, et selle kasutamine Leedus laieneb veelgi.

Peamised keskkonnaprobleemid Leedus

Õhukvaliteet ja saaste

Leedus on õhukvaliteet ja saaste pakiline probleem, mis on tingitud tööstustegevusest, küttesüsteemidest ja transpordist. Linnastumine süvendab neid probleeme veelgi, põhjustades kõrgendatud saastetaset linnades ja tööstuspiirkondades. Õhusaastel on kaugeleulatuv mõju tervisele ja keskkonnale, mistõttu on õhukvaliteedi aktiivne jälgimine hädavajalik. Õhukvaliteedile keskenduvad teaduslikud kodanikuprojektid annavad olulisi andmeid, suurendavad üldsuse teadlikkust ja annavad kogukondadele võimaluse tegeleda tõhusalt õhusaastega. Need algatused kasutavad saasteainete taseme jälgimiseks moodsaid andureid, mis aitavad kaasa õhukvaliteedi suundumuste ja allikate terviklikule mõistmisele, mis omakorda aitab sõnastada sihipärast poliitikat ja käitumismuutusi õhusaaste mõju leevendamiseks.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine

Leedu ökosüsteemid on mitmekesised, kuid neid ohustavad oluliselt elupaikade hävimine ja kliimamuutused. Need probleemid avaldavad tohutut survet riigi ainulaadsele taimestikule ja loomastikule. Nende probleemidega võitlemiseks tegelevad kodanikuteaduslike projektidega Leedu looduspärandi katalogiseerimiseks ja kaitsmiseks. Nad teevad tihedat koostööd teadlaste ja looduskaitsjatega, et dokumenteerida liikide mitmekesisust, rändemustreid ja elupaigatingimusi. Andmete kogumisel aktiivselt osaledes aitavad kodanikud oluliselt kaasa teaduslikele teadmistele Leedu bioloogilise mitmekesisuse kohta. Selline koostöö ei aita mitte ainult säilitada riigi loodusvarasid, vaid edendab ka üldsuse kaasatust ja vastutustunnet keskkonna eest.

Kliimamuutuste mõju

Leedus on kliimamuutuse mõju, mida iseloomustab temperatuuri tõus, sademete hulga muutumine ja äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine, käegakatsutav. Nende muutuste mõistmiseks ja nendega kohanemiseks mängivad kodanikuteadlased kliimaga seotud muutuste jälgimisel ja uurimisel keskset rolli. Kogudes ja analüüsides andmeid temperatuuri, sademete ja ökoloogiliste reaktsioonide kohta, annavad nad väärtuslikke teadmisi teadusuuringute ja kohanemisstrateegiate jaoks. Need andmed aitavad välja töötada poliitikat ja meetmeid, et lahendada kliimamuutustega seotud probleeme ning ehitada jätkusuutlikumat ja vastupidavamat Leedut.

Vee kvaliteet ja juhtimine

Leedu veevarude, sealhulgas järvede, jõgede ja Läänemere ranniku kvaliteet ja jätkusuutlikkus on ökoloogilise tasakaalu ja inimeste heaolu jaoks eluliselt tähtis. Kodanike teadusprojektid võtavad juhtrolli veeökosüsteemide tervise jälgimisel, tegeledes selliste probleemidega nagu reostus, eutrofeerumine ja üldine vee kvaliteet. Regulaarsete veeproovide võtmise ja andmeanalüüsi kaudu pakuvad need projektid põhjalikku arusaamist Leedu veekogude seisundist. Tulemustest selguvad saasteallikad, toitainete tase ja võimalikud ökoloogilised stressitegurid, mis aitavad sidusrühmadel teha teadlikke otsuseid veemajanduse, looduskaitse ja reostuse vältimise kohta.

Linnastumine ja maakasutus

Leedu kiire linnastumine toob kaasa keerulised väljakutsed, mis on seotud maaparanduse ja maakasutuse muutustega. Kodanike teadusalgatused keskenduvad ehitamise mõju hindamisele kohalikule keskkonnale, pöörates erilist tähelepanu linnade haljasaladele. Välitööde, kaardistamise ja andmekogumisega tegelevad kodanikuteadlased annavad kriitilise ülevaate sellest, kuidas linnastumine mõjutab kohalikke ökosüsteeme. Nende töö võimaldab linnaplaneerijatel, poliitikakujundajatel ja kogukondadel teha teadlikke otsuseid säästva linnaarengu, rohelise infrastruktuuri ja linnade bioloogilise mitmekesisuse säilitamise kohta.

Kodanike teadusprojektid Leedus

Rūšių ralis (“Liikide ralli”)

Projekt “Rūšių ralis” on põnev algatus, mis kaasab kodanikke Leedu mitmekesise looduse dokumenteerimisse. Osalejaid ehk “rallisõitjaid” kutsutakse üles vaatlema ja teatama oma tähelepanekutest erinevate taime-, looma- ja seeneliikide kohta. Nende väärtuslike andmete kogumisega aitab projekt kaasa Leedu bioloogilise mitmekesisuse terviklikule inventuurile. Selline kodanikuteaduslik lähenemisviis annab üldsusele võimaluse osaleda aktiivselt riigi looduspärandi säilitamises, suurendades samal ajal teaduslikke teadmisi riigi liikide kohta.

Amber

AMBER-projekti peamised tegevused hõlmavad Euroopa jõgede tõkestamise vahendite ja mudelite väljatöötamist. Projekti eesmärk on luua Euroopa tõkestusatlas, et inventeerida ja jälgida olemasolevaid tõkkeid. Need teadmised aitavad parandada energiajulgeolekut, kaitsta töökohti, suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja kaitsta ülemaailmset jõgede bioloogilist mitmekesisust.

Kodanikke kutsutakse üles kasutama mobiilirakendust, et koguda andmeid
tammide ja muude tõkete asukoha kohta jõgedes. Leedus on projekt
keskendub Leedu jõgede bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele.

Bronės Pajiedaitės takais (“Brone Pajiedaite teel”)

Projekti eesmärk on jätkata Bronė Pajiedaitė poolt alustatud Bryozoa – magevee selgrootute – uuringuid Leedus. Eesmärgiks on kaasata avalikkus teadusuuringutesse ja koguda rohkem andmeid nende mikroskoopiliste loomade kohta. Epicollecti platvormi abil kogutakse andmeid proovide asukohtade kohta nutitelefonide abil ja saadetakse ühisele andmebaasile. Õpetajatele ja teistele osalejatele pakutakse koolitust, kuidas määrata Bryozoa-kolooniaid ja valmistada proove. Projekti eesmärk on paremini mõista Bryozoa rolli mageveekogude ökosüsteemides ja aidata kaasa vee kvaliteedi uurimisele.

Insignia-EU

See on projekt, mille raames kodanikud, peamiselt mesinikud, koguvad proove oma mesilasperedest. Nad kasutavad mitteinvasiivseid proovivõtuseadmeid, mida nimetatakse “APIStrips”, mis riputatakse taru kärgede vahele. Need seadmed absorbeerivad selliseid saasteaineid nagu pestitsiidid, mikroplastid, raskemetallid ja õhusaasteained. Mesinikud koguvad iga kahe nädala tagant õietolmuproove, et registreerida mesilaste poolt külastatud õietolmuallikate mitmekesisus, ning neid proove analüüsitakse molekulaarmeetoditega, et määrata nende botaaniline päritolu. Selle projekti eesmärk on töötada välja mudelid õietolmu ja keskkonnasaaste taseme määramiseks.

Už švarią Lietuvą (“Puhta Leedu eest”)

Kūrybos Kampas 360° korraldatud projekt “Puhta Leedu eest” on kodanikualgatus, mille eesmärk on võidelda jäätmete ja prügi vastu Leedus. 77-päevase marsi jooksul kogusid, sorteerisid ja lugesid üle kogu riigi erinevaid jäätmeid üle 200 marsija ja 40 vabatahtlikku. Projekti eesmärk oli edendada kogukonna osalemist keskkonnahoolduses, koguda andmeid jäätmete ulatuse ja liikide kohta ning tõsta üldsuse teadlikkust jäätmeprobleemist. Kogutud teave aitab paremini mõista jäätmete koguseid ja liike ning prognoosida nende mõju ökosüsteemidele.

Už švarią Klaipėdą (“Puhta Klaipėda nimel”)

Õhusaaste on Leedus suur keskkonnaprobleem, eriti linnapiirkondades. Klaipėda, kus on palju tehaseid, kannatab tõsise õhusaaste all.

Vastuseks sellele probleemile on Klaipėda elanikud käivitanud kodanikualgatuse, et jälgida ja lahendada õhusaasteprobleeme. Nad mõõdavad regulaarselt õhusaaste näitajaid ja teavitavad sellest vastutavaid ametiasutusi. Õhukvaliteeti jälgides aitavad kodanikud tuvastada saasteallikad ja võtta saasteallikad vastutusele. Need algatused annavad väärtuslikku teavet poliitikakujundajatele ja teadlastele ning julgustavad kodanikke aktiivselt osalema keskkonnakaitses.

Need kodanike teadusprojektid on näide Leedu kasvavast pühendumusest üldsuse osalemisele teadusuuringutes. Suhteliselt hiljuti kodanikuteaduse maailma sisenenud Leedu on teinud märkimisväärseid edusamme, et kaasata oma kodanikke aktiivselt keskkonnaseiresse ja looduskaitsesse. Kodanike teadustööga annab Leedu oma elanikele võimaluse anda oma panus kasvavatesse teaduslikesse teadmistesse, suurendades keskkonnateadlikkust ja luues eeldused jätkusuutlikumale ja keskkonnateadlikumale tulevikule.

Välitööde tulemused

Leedu väliuuringud käsitlesid kohalikke keskkonnaprobleeme, kodanike osalemist keskkonnameetmetes, täiskasvanute keskkonnaharidusprogramme ja kodanike teadlikkust. Uuringus osalesid erinevad osalejad, nagu täiskasvanud, ebasoodsas olukorras olevad täiskasvanud, täiskasvanute koolitajad ja kodanikuteaduse eksperdid. Eesmärk oli mõista Leedu täiskasvanute keskkonnateadlikkust.

Vähene teadlikkus kodanikuteadusest

Väliuuring näitab, et kodanikuteadus ei ole Leedus laialdaselt tuntud, vaid 10% märkis, et on selle terminiga eelnevalt kursis. Küsitletud täiskasvanute ja täiskasvanute koolitajate teadlikkus selle terminiga oli piiratud, mis viitab sellele, et Leedu elanikkonna seas on vaja suurendada teadlikkust ja propageerida seda lähenemisviisi. Ekspertide arvamused toetavad kodanikuteaduse potentsiaali kohalike keskkonnaprobleemide lahendamisel.

Sotsiaalsed mõõtmed ja keskkonnaprobleemid

Uuringud viitavad võimalikule seosele keskkonnaprobleemide ja sotsiaalsete mõõtmete vahel. Kuigi vaesus ei olnud küsitlusele antud vastustes esiletõusnud, tunnistati seda fookusgrupi aruteludes keskkonnaprobleeme mõjutava tegurina. Vaesuses elavatel inimestel võivad olla muud prioriteedid, mis on keskkonnaprobleemidest tähtsamad, ning marginaliseerunud kogukondade kaasamiseks ja nende mõjuvõimu suurendamiseks on vaja kohandatud lähenemisviise.

Peamised keskkonnaprobleemid

Leedus tuvastati mitmeid keskkonnaprobleeme, kusjuures kohalikku keskkonda mõjutavad erinevad tegurid. Nende hulka kuulusid linnastumise, metsade hävitamise, saaste ja globaalse soojenemise mõju. Osalejad väljendasid erilist muret sõdade ja konfliktide keskkonnamõjude pärast, seostades neid tegureid ülemaailmse olukorra ja käimasolevate konfliktidega.

Piiratud teadlikkus kodanikuühiskonna teadusalgatustest

Kuigi mõnel osalejal oli põhiteadmised kodanikuteadusest, olid teadmised konkreetsetest algatustest piiratud. Kuigi tunnistati kodanikuteaduse potentsiaali teadlikkuse tõstmisel ja väärtuslike andmete kogumisel, väljendati kahtlusi selliste algatuste käegakatsutavate tulemuste ja mõju suhtes. Need kahtlused rõhutavad vajadust tõhusa teabevahetuse järele kodanike teadustegevuse eeliste kohta.

Kohalikud keskkonnaalgatused

Küsitlusele vastajad märkisid, et võimalused kohalikes keskkonnameetmetes osalemiseks on piiratud. Osalemist takistavad tõkked olid teadlikkuse puudumine, nõrk kogukonnatunne ja arusaam, et keegi teine vastutab meetmete võtmise eest. Uuringus rõhutati, et osalemise suurendamiseks on vaja motivatsioonimeetmeid, kogukonna kaasamist ja tõhusaid kommunikatsioonistrateegiaid.

Täiskasvanute keskkonnaharidus

Täiskasvanute keskkonnaharidusprogramme peetakse väärtuslikuks keskkonnateadlikkuse tõstmisel ja keskkonnaküsimuste käsitlemisel. Uuringust selgub siiski, et ainult umbes kolmandik täiskasvanud vastajatest on teadlikud olemasolevatest keskkonnateemalistest kursustest. Täiskasvanute keskkonnahariduse parandamiseks soovitatakse parandada juurdepääsu, pakkuda kohandatud kursusi ning keskenduda igapäevastele käitumisviisidele ja ringlussevõtule.

Osalemine kodanike teadusprojektides

Välitööd näitavad, et Leedus ei ole kodanikuteadust laialdaselt rakendatud. Küsitletud täiskasvanud inimesed olid kodanike teadusprojektide kontseptsiooniga vähe tuttavad, kuid intervjueeritud eksperdid rõhutasid selle lähenemisviisi kasulikkust kohalike keskkonnaprobleemide lahendamisel.

Insights

Leedu väliuuring toob esile vajaduse suurendada teadlikkust kodanikuteadusest, eriti elanikkonna hulgas. Võimalik seos keskkonnaprobleemide ja sotsiaalsete mõõtmete, näiteks vaesuse vahel rõhutab kohandatud lähenemisviiside ja tõhusa teabevahetuse tähtsust, et kaasata marginaliseeritud kogukondi.

Mitmekülgsed keskkonnaprobleemid, sealhulgas globaalne soojenemine, metsade hävitamine ning jäätmed ja reostus, rõhutavad vajadust mitmekülgsete lähenemisviiside järele nende küsimuste lahendamiseks. Kohalike keskkonnaalgatuste ja kodanike osaluse edendamiseks soovitatakse motiveerivaid meetmeid ja kogukonna tugevamat kaasamist.
Kuigi täiskasvanute keskkonnaharidust peetakse väärtuslikuks, on võimalik parandada kursuste kättesaadavust ja nende kohandamist vastavalt inimeste teadmiste tasemele. Lõpuks võib kodanike teadustegevust käsitleva teabe edendamine ja levitamine julgustada suuremat osalemist sellistes projektides.

Järeldused