[et_pb_section fb_built=”1″ fullwidth=”on” _builder_version=”4.19.5″ _module_preset=”default” background_image=”https:\/\/report.geaeducation.eu\/media\/bg.png” background_blend=”multiply” border_width_bottom=”6px” border_color_bottom=”#A0C85A” global_colors_info=”{}”][et_pb_fullwidth_header title=”@ET-DC@eyJkeW5hbWljIjp0cnVlLCJjb250ZW50IjoicG9zdF90aXRsZSIsInNldHRpbmdzIjp7ImJlZm9yZSI6IiIsImFmdGVyIjoiIn19@” _builder_version=”4.19.5″ _dynamic_attributes=”title” _module_preset=”default” title_font=”Fira Sans||||||||” title_text_color=”#FFFFFF” title_font_size=”40px” subhead_font=”Fira Sans|300|on||||||” background_color=”#A0C85A” background_image=”https:\/\/report.geaeducation.eu\/media\/bg.png” background_blend=”multiply” custom_padding=”45px||45px||true|” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_fullwidth_header][\/et_pb_section][et_pb_section fb_built=”1″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” background_color=”#FFFFFF” width=”99.5%” custom_padding=”||0px|||” global_colors_info=”{}”][et_pb_row _builder_version=”4.16″ _module_preset=”default” custom_padding=”||19px|||” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.16″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text _builder_version=”4.19.5″ _module_preset=”default” header_2_font=”Fira Sans|700|||||||” header_2_text_color=”#649D20″ header_2_font_size=”74px” header_2_line_height=”1.4em” header_3_font=”|600||on|||||” header_3_text_color=”#A0C85A” header_3_font_size=”14px” header_3_letter_spacing=”4px” header_3_line_height=”1.4em” custom_padding=”||32px|||” header_2_font_size_tablet=”54px” header_2_font_size_phone=”34px” header_2_font_size_last_edited=”on|phone” locked=”off” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n
Seitsmes Euroopa riigis l\u00e4biviidud uuringute tulemusel on kindlaks tehtud viis peamist keskkonnaprobleemi, mis neid riike k\u00f5ige enam m\u00f5jutavad. Need probleemid \u00fcletavad geograafilisi piire ja n\u00f5uavad \u00fchist t\u00e4helepanu ja tegutsemist.[\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row column_structure=”1_4,3_4″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”1_4″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_image src=”https:\/\/report.geaeducation.eu\/wp-content\/uploads\/AirQualityAndPollution_06.jpg” title_text=”AirQualityAndPollution_06″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_image][\/et_pb_column][et_pb_column type=”3_4″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]1. \u00d5hukvaliteet ja saaste<\/b> \u00d5hukvaliteet ja saaste kujutavad endast olulist ohtu keskkonna kvaliteedile ja rahva tervisele. Tahked osakesed, sealhulgas PM2,5 ja PM10, tekivad t\u00f6\u00f6stuslike heitmete, s\u00f5idukiliikluse ja elamute k\u00fctmise tagaj\u00e4rjel. Nendel \u00f5husaasteainetel on kaugeleulatuvad tagaj\u00e4rjed, mis p\u00f5hjustavad hingamisteede probleeme ja s\u00fcdame-veresoonkonna haigusi. Peamised \u00f5husaasteallikad on s\u00f6ek\u00fcttel t\u00f6\u00f6tavad elektrijaamad, t\u00f6\u00f6stusrajatised ja tihe liiklus. \u00d5husaaste vastu v\u00f5itlemiseks on k\u00f5igis uuritud riikides tehtud j\u00f5upingutusi, mis h\u00f5lmavad \u00f5hukvaliteeti j\u00e4lgivaid teaduslikke kodanikeprojekte. Need algatused annavad reaalajas andmeid, suurendavad \u00fcldsuse teadlikkust ja annavad kogukondadele v\u00f5imaluse propageerida puhtamat \u00f5hku ja s\u00e4\u00e4stvamat linnakeskkonda.[\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][\/et_pb_section][et_pb_section fb_built=”1″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_row column_structure=”1_4,3_4″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”1_4″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_image src=”https:\/\/report.geaeducation.eu\/wp-content\/uploads\/BiodiversityConservation_05.jpg” title_text=”BiodiversityConservation_05″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_image][\/et_pb_column][et_pb_column type=”3_4″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]2. Bioloogilise mitmekesisuse s\u00e4ilitamine<\/b> Bioloogilise mitmekesisuse s\u00e4ilitamine on kiireloomuline ja keskne mure, mida toetavad rikkalikud ja ainulaadsed \u00f6kos\u00fcsteemid nendes Euroopa riikides. Neid \u00f6kos\u00fcsteeme ohustavad oluliselt elupaikade h\u00e4vitamine, metsade h\u00e4vitamine ja kliimamuutuste kahjulikud m\u00f5jud. Bioloogilise mitmekesisuse s\u00e4ilitamise v\u00e4ljakutset illustreerib erinevate liikide ohustamine, millest m\u00f5ned on kriitiliselt ohustatud. Elupaikade kadumine selliste tegurite t\u00f5ttu nagu metsade h\u00e4vitamine ja infrastruktuuri arendamine kujutab endast selles p\u00fc\u00fcdluses suurt takistust.<\/p>\n Kodanike teadusprojektid on kujunenud selle probleemi lahendamisel oluliseks osalejaks, kes teevad tihedat koost\u00f6\u00f6d teadlaste ja looduskaitsjatega. Nende peamine eesm\u00e4rk on dokumenteerida ja kaitsta liikide mitmekesisust, r\u00e4ndemustreid ja kriitiliste elupaikade tingimusi. Kaasates \u00fcldsust aktiivselt andmete kogumisse ja loodusp\u00e4randi s\u00e4ilitamisse, toetavad need projektid oluliselt bioloogilise mitmekesisuse s\u00e4ilitamist. Lisaks sellele ulatuvad need j\u00f5upingutused teaduslikest eesm\u00e4rkidest kaugemale, edendades \u00fcldsuse kaasamist ja kasvatades kollektiivset vastutustunnet keskkonna eest.[\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row column_structure=”1_4,3_4″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”1_4″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_image src=”https:\/\/report.geaeducation.eu\/wp-content\/uploads\/ClimateChange_04.jpg” title_text=”ClimateChange_04″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_image][\/et_pb_column][et_pb_column type=”3_4″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]3. Kliimamuutuste m\u00f5ju<\/b> Kliimamuutuste tagaj\u00e4rjed on teravalt tunda k\u00f5igis seitsmes Euroopa riigis, mis v\u00e4ljendub temperatuuri t\u00f5usus, sademete hulga muutumises ja \u00e4\u00e4rmuslike ilmastikun\u00e4htuste sagenemises. Need muutused m\u00f5jutavad oluliselt p\u00f5llumajandust, veevarusid ja linnainfrastruktuuri. Kodanike teadlased osalevad aktiivselt nende muutuste j\u00e4lgimises, andes v\u00e4\u00e4rtuslikke andmeid teadusuuringute ja kohanemisstrateegiate jaoks. Nende t\u00f6\u00f6 h\u00f5lmab projekte, mis on seotud kliimaseire, ilmaandmete kogumise ja muutuva kliima kohalike m\u00f5jude uurimisega. Need j\u00f5upingutused aitavad kaasa teadlikumate otsuste tegemisele ja j\u00e4tkusuutlikuma tuleviku kavandamisele.[\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row column_structure=”1_4,3_4″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”1_4″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_image src=”https:\/\/report.geaeducation.eu\/wp-content\/uploads\/WaterQuality_05.jpg” title_text=”WaterQuality_05″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_image][\/et_pb_column][et_pb_column type=”3_4″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]4. Vee kvaliteet<\/b> Veevarude, sealhulgas arvukate j\u00e4rvede, j\u00f5gede ja vee\u00f6kos\u00fcsteemide s\u00e4ilitamine ja j\u00e4tkusuutlikkus on k\u00f5igis riikides eluliselt t\u00e4htis. Siiski seisavad need v\u00e4\u00e4rtuslikud veekogud silmitsi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete probleemidega. Erinevatest allikatest, n\u00e4iteks p\u00f5llumajanduslikust \u00e4ravoolust, ebapiisavast reoveepuhastusest ja ebaseaduslikust j\u00e4\u00e4tmete k\u00f5rvaldamisest tulenev reostus ohustab vee kvaliteeti. Eutrofeerumine, mis tuleneb liigsest toitainete sisseviimisest, v\u00f5ib p\u00f5hjustada kahjulikku vetikate \u00f5itsemist, hapnikuvaegust ja vee kvaliteedi \u00fcldist halvenemist. Nende probleemide lahendamiseks ja nende v\u00e4\u00e4rtuslike veevarude kaitse tagamiseks on oluline t\u00f5hus veemajandus ja -kaitse.[\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row column_structure=”1_4,3_4″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”1_4″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_image src=”https:\/\/report.geaeducation.eu\/wp-content\/uploads\/Urbanization_03.jpg” title_text=”Urbanization_03″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_image][\/et_pb_column][et_pb_column type=”3_4″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]5. Linnastumine ja maakasutus<\/b> Kiire linnastumine ja maaareng tekitab k\u00f5igis uuritud riikides keerulisi probleeme. Linnade laienemine toob sageli kaasa maa kvaliteedi halvenemise, haljasalade kadumise ja keskkonnaprobleemid. Kodanike teadusalgatuste kaudu uuritakse ehitamise ja linnastumise m\u00f5ju kohalikele \u00f6kos\u00fcsteemidele, keskendudes linnapiirkondade rohealadele. See t\u00f6\u00f6 annab kriitilisi teadmisi, mis aitavad teha teadlikke otsuseid s\u00e4\u00e4stva linnaarengu, rohelise infrastruktuuri ja keskkonnakaitse kohta.[\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row _builder_version=”4.16″ _module_preset=”default” custom_padding=”||65px|||” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.16″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text _builder_version=”4.19.5″ _module_preset=”default” header_2_font=”Fira Sans|700|||||||” header_2_text_color=”#649D20″ header_2_font_size=”74px” header_2_line_height=”1.4em” header_3_font=”|600||on|||||” header_3_text_color=”#A0C85A” header_3_font_size=”14px” header_3_letter_spacing=”4px” header_3_line_height=”1.4em” custom_margin=”40px|||||” custom_padding=”||32px|||” header_2_font_size_tablet=”54px” header_2_font_size_phone=”34px” header_2_font_size_last_edited=”on|phone” locked=”off” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n Seitsmes ELi liikmesriigis – Belgias, Eestis, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Leedus, P\u00f5hja-Makedoonias – l\u00e4bi viidud riiklikud uuringud on toonud esile mitmeid \u00fchiseid \u00f5ppimisvajadusi, mis \u00fcletavad geograafilisi piire ja heidavad valgust ELi \u00fchistele probleemidele. K\u00e4esolevas \u00fclevaates tutvustame nende \u00fchiste \u00f5pivajaduste erinevaid tahke:<\/p>\n <\/p>\n V\u00e4hene teadlikkus kodanikuteadusest<\/b><\/p>\n Huvitaval kombel ilmnes nendes erinevates ELi riikides l\u00e4bi viidud p\u00f5hjalike uuringute k\u00e4igus \u00fcks \u00fchine joon – elanikkonna \u00fcldine v\u00e4hene tundmine “kodaniku\u00fchiskonna teaduse” kontseptsiooniga. See \u00fchine teadlikkuse puuduj\u00e4\u00e4k r\u00f5hutab tungivat vajadust ulatusliku teadlikkuse suurendamise kampaaniate ja teavitamisalgatuste j\u00e4rele. Me anal\u00fc\u00fcsime huvipakkuva teadusliku objektiivi abil tungivat vajadust \u00fcletada teadmistepuuduj\u00e4\u00e4k ja tekitada arusaamist kodaniku\u00fchiskonna teadusest.<\/p>\n <\/p>\n Keskkonna- ja sotsiaalprobleemid, mis on omavahel seotud<\/b><\/p>\n Osalejate h\u00e4\u00e4lte s\u00fcmfoonia k\u00f5lab k\u00f5igis nendes riiklikes uuringutes, mis \u00fchtlustuvad, et r\u00f5hutada keskkonna- ja sotsiaalsete probleemide keerulist vastastikust m\u00f5ju. Selle \u00fchise vaatenurga ilmestab tunnustuse koor, kus 82% osalejatest tunnistab nende probleemide lahutamatut vastastikust s\u00f5ltuvust. Peamine refrain on kollektiivne arusaam, et iga piirkonda vaevavad keskkonnaprobleemid on tegelikult “kogukonna probleemid”. See t\u00f5demus loob veenva narratiivi, mis t\u00f5stab kogukonnap\u00f5hised lahendused kogu ELis esilekerkivaks teemaks.<\/p>\n <\/p>\n Erinevad keskkonnaprobleemid<\/b><\/p>\n Nendest uuringutest tulenevate keskkonnaprobleemide kogum annab elava mosaiigi, mis \u00fcletab piire. \u00d5hukvaliteedi ja saaste probleemidest kuni bioloogilise mitmekesisuse v\u00e4henemiseni, kliimamuutuse m\u00f5jude, vee kvaliteedi ja majandamise ning linnastumise keerulise probleemini on l\u00e4bivad teemad. Neid keskkonnaprobleeme l\u00e4bivad erinevad tegurid, mist\u00f5ttu on vaja terviklikku, piiri\u00fclest perspektiivi ja \u00fchisrinde moodustamist.<\/p>\n <\/p>\n Piiratud teadlikkus kodanikualgatustest<\/b><\/p>\n Oluliseks fookuspunktiks osutub \u00fchine puuduj\u00e4\u00e4k teadlikkuse t\u00f5stmises kodanike teaduslikest algatustest. Ehkki elementaarne arusaam kodanikuteadusest on olemas, on konkreetsed teadmised kodanikuteaduslikest algatustest endiselt \u00fchine pime koht. Uuringutes tuuakse \u00fchtselt esile kahtlused ja k\u00fcsimused seoses nende algatuste k\u00e4egakatsutavate tulemuste ja m\u00f5juga. See \u00fchine teema r\u00f5hutab tungivat vajadust tugevate kommunikatsioonistrateegiate j\u00e4rele, mille eesm\u00e4rk on selgitada kodanikuteaduse projektide arvukat kasu ja tagada nende t\u00f5hus rakendamine.<\/p>\n <\/p>\n Usalduse ja l\u00e4bipaistvusega seotud v\u00e4ljakutsed<\/b><\/p>\n Usalduse ja l\u00e4bipaistvuse teema on nende uuringute l\u00e4biv teema. K\u00f5igis osalevates riikides on ilmne \u00fchine mure kodanike teadusalgatuste t\u00f5hususe ja tulemuste p\u00e4rast. K\u00fcsimusi on palju, eelk\u00f5ige seoses nende algatuste t\u00f5hususega kohalike keskkonnaprobleemide lahendamisel. Need \u00fchised kahtlused r\u00f5hutavad vajadust kasvatada usaldust ja pakkuda k\u00e4egakatsutavaid t\u00f5endeid kodanike teadusprojektide olulise m\u00f5ju kohta, et suurendada \u00fcldsuse osalemist.<\/p>\n <\/p>\n T\u00e4iskasvanuhariduse roll keskkonnaalases tegevuses<\/b><\/p>\n K\u00f5igis uuringutes on \u00fcks \u00fchine joon – t\u00e4iskasvanuhariduse keskse rolli tunnustamine keskkonnaalaste kohustuste v\u00f5tmet\u00e4htsusega katal\u00fcsaatorina. Oluline on, et see \u00fchine tunnustus r\u00f5hutab vajadust muuta valdav keskendumine t\u00f6\u00f6alastele oskustele \u00fcmber ulatuslikuks p\u00fchendumiseks terviklikule keskkonnaharidusele. Siin on kesksel kohal elukestev \u00f5pe, mis algab varases eas ja laieneb igale eluetapile. See perspektiiv lisab s\u00fcgavust keskkonnahariduse muutmispotentsiaaliga seotud jutustusele.<\/p>\n <\/p>\n Kohaliku kogukonna kaasamine<\/b><\/p>\n Kohaliku kogukonna kaasamise t\u00e4htsuse kollektiivne r\u00f5hutamine l\u00e4bib k\u00f5iki seitset riiklikku uuringut. Korduvaks teemaks on kohalike elanike juhitud algatuste \u00fchine eelistamine, mida toetab poliitilise osaluse potentsiaali tunnustamine selliste kohalike k\u00fcsimuste nagu haljasalade ja j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse lahendamisel. See \u00fchine vaatenurk r\u00f5hutab kogukonna juhitud lahenduste kui lahendustee eluj\u00f5ulisust.<\/p>\n Need \u00fchised \u00f5ppimisvajadused, mis riiklikest uuringutest selgusid, on rohkem kui lihtsalt piiri\u00fclesed – need esindavad \u00fchist teekonda eneseotsingu, v\u00f5imestumise ja keskkonnaalase vastutuse suunas. T\u00e4nu nende \u00fchiste vajaduste s\u00fcgavale m\u00f5istmisele on partnerkonsortsiumil n\u00fc\u00fcd head eeldused alustada t\u00e4iskasvanutele ja ebasoodsas olukorras olevatele t\u00e4iskasvanutele suunatud veebip\u00f5hise \u00f5ppekursuse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist.<\/p>\n <\/p>\n Kuna partnerkonsortsium astub j\u00e4rgmise sammu, olles varustatud nende \u00fchiste vajaduste p\u00f5hjaliku m\u00f5istmisega, paneme aluse GEA veebip\u00f5hise \u00f5ppekursuse arendamisele. Seitsmest riiklikust uuringust saadud teadmised on valgustanud olulisi kaalutlusi, mis on vajalikud t\u00e4iskasvanud \u00f5ppijatele kohandatud tervikliku ja t\u00f5husa \u00f5ppevara loomiseks. Siinkohal pakume v\u00e4lja hulga h\u00e4sti p\u00f5hjendatud soovitusi, mis suunavad selle kursuse arendamist.<\/p>\n <\/p>\n <\/strong><\/span><\/p>\n Need soovitused annavad tunnistust koost\u00f6\u00f6vaimust ja \u00fchisest arusaamast, mis on saavutatud ulatuslike riiklike uuringute k\u00e4igus. Kui me astume veebip\u00f5hise \u00f5ppe valdkonda, on need meie juhtp\u00f5him\u00f5tted, mis sillutavad teed kaasahaarava ja muutliku veebikursuse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks, mille eesm\u00e4rk on suurendada keskkonnateadlikkust ja keskkonnateadlikkust t\u00e4iskasvanute ja ebasoodsas olukorras olevate t\u00e4iskasvanute seas.<\/p>\n Nende suuniste kehtestamisega loodame avaldada olulist m\u00f5ju teel rohelisema ja j\u00e4tkusuutlikuma tuleviku poole.<\/p>\n [\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row column_structure=”1_2,1_2″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”1_2″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_button button_url=”https:\/\/report.geaeducation.eu\/et\/kodanike-teadus-pohja-makedoonias\/” button_text=”Tagasi: Kodanike teadus P\u00f5hja-Makedoonias” _builder_version=”4.24.0″ _module_preset=”default” hover_enabled=”0″ global_colors_info=”{}” sticky_enabled=”0″][\/et_pb_button][\/et_pb_column][et_pb_column type=”1_2″ _builder_version=”4.22.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_button button_url=”https:\/\/geaeducation.eu\/et\/” button_text=”Mine: GEA kodulehek\u00fclg” _builder_version=”4.24.0″ _module_preset=”default” hover_enabled=”0″ global_colors_info=”{}” sticky_enabled=”0″][\/et_pb_button][\/et_pb_column][\/et_pb_row][\/et_pb_section]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Esmat\u00e4htsad keskkonnaprobleemid Seitsmes Euroopa riigis l\u00e4biviidud uuringute tulemusel on kindlaks tehtud viis peamist keskkonnaprobleemi, mis neid riike k\u00f5ige enam m\u00f5jutavad. Need probleemid \u00fcletavad geograafilisi piire ja n\u00f5uavad \u00fchist t\u00e4helepanu ja tegutsemist.1. \u00d5hukvaliteet ja saaste \u00d5hukvaliteet ja saaste kujutavad endast olulist ohtu keskkonna kvaliteedile ja rahva tervisele. Tahked osakesed, sealhulgas PM2,5 ja PM10, tekivad t\u00f6\u00f6stuslike heitmete, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_et_pb_use_builder":"on","_et_pb_old_content":"","_et_gb_content_width":"","footnotes":""},"class_list":["post-3149","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/report.geaeducation.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3149","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/report.geaeducation.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/report.geaeducation.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/report.geaeducation.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/report.geaeducation.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3149"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/report.geaeducation.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3149\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/report.geaeducation.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3149"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n<\/strong><\/p>\n
\n<\/strong><\/p>\n
\n<\/strong><\/p>\n
\n<\/strong><\/p>\n
\n<\/strong><\/p>\nRiiklikes uuringutes ilmnenud \u00fchised \u00f5pivajadused<\/strong><\/span><\/h3>\n
Kokkuv\u00f5tvad m\u00f5tted ja soovitused<\/strong><\/span><\/h3>\n
Soovitused GEA veebikursuse jaoks<\/strong><\/span><\/h4>\n
\n